Hoiu-laenuühistu ERIAL esitas 12.10.2023 Tallinna Halduskohtusse kahjunõude kokku summas 1 622 858,14 eurot. Kohus otsustas 13.11.2023 (haldusasja nr 3-23-2280), et ERIAL-i nõude menetlemiseks on alus ning prokuratuur ja politsei peavad sellele vastama 30 päeva jooksul.
Kokkuvõtlikult põhineb ERIAL-i nõue sellel, et 11.11.2020 avaldati riigiprokuratuuri ja politsei poolt pressiteade, kus politsei ja prokuratuur esitasid ülevaate Hoiu-Laenuühistuga ERIAL seotud inimestele esitatud kahtlustusest. Riigiprokuratuuri ja politsei pressiteate näol ei olnud HLÜ Erial arvates tegemist avalikkusele info edastamisega. HLÜ Erial ja temaga seotud ettevõtete ning isikute suhtes kahtlustuste kirjeldamisega anti samal ajal ka riigiprokuratuuri ja politsei poolt tollel hetkel ilmselgelt alusetuid hinnanguid ja tekitati HLÜ ERIAL-i hoiustajate ja potentsiaalsete hoiustajate seas paanika ja usaldamatus. Riigiprokuratuuri ja politsei pressiteatega esitati HLÜ ERIAL-i, kui ka temaga seotud juriidilise isiku suunal alusetuid etteheiteid ja väiteid. Samal ajal ei siis ega ka hiljem pole riigiprokuratuur ega politsei esitanud HLÜ ERIAL, kui juriidilisele isikule kahtlustust ega süüdistust. Politsei ja prokuratuuri info- operatsiooni ja alusetute väidete tulemusel ja koheselt pärast pressiteate avaldamist, mida kajastati muutmata kujul veel ka kõikides meediaväljaannetes, hakkasid ERIAL-i hoiustajad oma hoiuseid ennetähtaegselt lõpetama (tekitati nn. pangajooks). See omakorda halvas täielikult ERIAL-i majandustegevuse, ja seda sisuliselt üle öö. Tekitades ERIAL-ile kui ühele Eesti suuremale ja edukamale hoiu-laenuühistule ülisuure rahalise kahju.
ERIAL-i juhatuse liige Erik Margijev pidas vajalikuks kommenteerida riigi vastu esitatud nõuet ja tekkinud olukorda järgmiselt: „Jah, kinnitame, et ERIAL on politsei ja prokuratuuri, ehk siis riigi vastu sellise nõude esitanud. Saame aru sellest, et politseil ja prokuratuuril on õigus avaldada pressiteateid ja seeläbi informeerida avalikkust algatatud menetlusest, kuid meie arvates peab politsei ja prokuratuur (riik) pressiteadet koostades läbi mõtlema ja kaaluma, mida ja kuidas seal kirjutada. Riik peab pressiteadet ette valmistades läbi mõtlema ja ette nägema neid võimalikke (kahjulikke) tagajärgi nii kahtlustatavatele kui kolmandatele isikutele (antud juhul ERIAL-ile). Meie oleme aga seisukohal, et 11.11.2020 pressiteate sisu oli politsei ja prokuratuuri poolt koostatud meelega sellisena justkui ERIAL on mingisugune petukontor, justkui ERIAL kui juriidiline isik on kahtlustuste saanud, kuigi HLÜ Erial polnud ei petukontor ning temale pole esitatud ka kahtlustust ega süüdistust! 11.11.2020 toimunu oli HLÜ Erial arvates otseselt politsei ja prokuratuuri, konkreetsete ametnike Leho Lauri ja Sigrid Nurme eesmärgipärane ja teadlik infooperatsioon selleks, et tekitada HLÜ-le Erial nn. pangajooks. Kas seda tehti prokuratuuri ja politsei poolsest oskamatusest või kellegi konkurendi poolse suunamise tulemusena saame loodetavasti lähiajal tead. Meie arvates on tegemist Eesti mõistes pretsedenditu olukorraga, kus riigi poolt alusetult väidetu tulemusena halvatakse kas teadlikult või rumalusest ühe ettevõtte majandustegevus. Kurb on see, et põhilisteks kannatajateks ongi ju need samad hoiustajad, keda riik selle 11.11.2020 pressiteatega alusetult ära hirmutas. Mis annab HLÜ Erial aluse väita, et riigiprokuratuuri ning politsei poolt käituti HLÜ Erial suhtes ebaseaduslikult ja ebaobjektiivselt - aga just see sama analoogia mida riigiprokuratuur rakendas analoogsel juhul teise finantsasutuse so. Swedbank AS endiste juhtide ja nende rahapesu juhtumi kohta. Võrdlusena Swedbanki 25.03.2022 pressiteatega , endiste Swedbank juhtide rahapesu kahtlustuse kohta, kommenteeris riigiprokuratuur Swedbank endiste juhtidega seotud kriminaalmenetlust äärmiselt üldsõnaliselt, rafineeritult. Pressiteadet (ja selle pealkirja) lugedes väljendati Eestis kehtiva süütuse presumptsiooni põhimõtteid, nagu ei oleks Swedbank ise mitte midagi valesti teinud. Lisaks asus riigiprokuratuur Swedbank AS-iga seotud info EE-s avaldamisel koheselt ründama ja trahvima hoopis ajakirjanikke. Riigiprokuratuuri ja politsei poolt HLÜ Erial kohta 11.11.2020 esitatud pressiteade (ja selle pealkiri) on aga väga detailne ja mitmete hüpoteesidega esitatud info, sh viidete ja hinnangutega HLÜ ERIAL-ile, just nagu oleks alust kahtlustada HLÜ ERIAL-i, et HLÜ ERIAL on kuriteo toime pannud. Loodame, et see vaidlus pälvib avalikkuse tähelepanu ja Eesti Vabariigi põhiseaduse § 25 sätestatud õigus: „Igaühel on õigus talle ükskõik kelle poolt õigusvastaselt tekitatud moraalse ja materiaalse kahju hüvitamisele“ ei ole mitte lihtsalt deklaratiivne! Meie arvates ei ole õige ega õigusriigis lubatav olukord, kus politsei ja prokuratuur (omades kriminaalmenetlustest avalikkuse teavitamise monopoli) kasutavad oma monopoli isikule kahju tekitamiseks. Samas, kui ajakirjandus julgeb avaldada mõne menetluse kohta politsei ja prokuratuuri arvates liialt palju, siis rakendatakse ajakirjanikele karistuslikke meetmed. 11.11.2020 (pressiteates) puudus politseil ja prokuratuuril igasugune alus, põhjus ja vajadus maalida HLÜ ERIAL-ist kui juriidilisest isikust taoline ebaõige kuvand. See negatiivne kuvand aga selle pressiteate ning politsei ja riigiprokuratuuri käitumisega loodi. Neil asjaoludel on ka põhjendatud alus arvata, et eksisteeris „kellegi“ soov, et ERIAL-i tegevus lõppeks ja politsei ja/või prokuratuuri mõned ametnikud olid rakendatud mõne HLÜ ERIAL-i konkurendi huvide kaitseks.
https://www.facebook.com/kert.kingo
16.11.2023
