HLÜ ERIAL PÕHIKIRI

1. ÜLDSÄTTED

1.1. Hoiu-laenuühistu ERIAL on tulundusühistu. Ärinimi on Hoiu-laenuühistu ERIAL (edaspidi ühistu).

1.2. Ühistu tegevuspiirkonnaks on Eesti Vabariigi territoorium.

1.3. Ühistu asukoht on Tallinn, Harju maakond.

1.4. Hoiu-laenuühistu on asutatud ja selle liikmeskond moodustatakse territoriaalsuse põhimõttel. Liikmeskonna moodustamisel lähtutakse põhikirja punktis 1.2 nimetatud tegevuspiirkonnast, milleks on Eesti Vabariik. Ühistu eesmärk on ühistegevuse kaudu liikmetele teenuste osutamine. Ühistu on asutatud ja tegutseb tulundusühistuna Eesti Vabariigi õigusaktide ning käesoleva põhikirja alusel.

1.5. Ühistu tegevust reguleerib hoiu-laenuühistu seadus, tulundusühistuseadus ja teised Eesti Vabariigi õigusaktid ning käesolev põhikiri.

1.6. Hoiu-laenuühistu peamine ja püsiv tegevus on oma liikmetega järgmiste tehingute tegemine:

1.6.1. hoiustamistehingud hoiuste ja muude tagasimakstavate rahaliste vahendite kaasamiseks;

1.6.2. laenutehingute, sealhulgas tarbijakrediidi, hüpoteeklaenude ja faktooringulepingute sõlmimine;

1.6.3. liisingutehingute sõlmimine;

1.6.4. Euroopa Komisjoni ja Euroopa Liidu Majanduspiirkonna lepinguriigi (edaspidi lepinguriik) asutatud sihtasutuste, struktuurifondide, makseagentuuride või teiste sarnaste isikute poolt pakutavate tagatiste, garantiide, toetuste ja sihtotstarbeliste tagasimakstavate rahaliste vahendite kaasamine ja nende vahendamine;

1.6.5. krediidiasutuse, finantseerimisasutuse või kindlustusandja poolt pakutavate tagatiste, garantiide ja muude tagasimakstavate rahaliste vahendite kaasamine ja nende vahendamine;

1.6.6. muud tehingud, mis on sisult sarnased punktides 1.6.1.–1.6.5. loetletud finantsteenustega.

1.7. Ühistul peab olema vähemalt 25 liiget.

1.8. Ühistu liikmeid tuleb võrdsetel asjaoludel kohelda võrdselt.

1.9. Ühistu majandusaasta on 1. jaanuar kuni 31. detsember.

 

2. HOIU-LAENUÜHISTU LIIKMED

Liikmeks astumine

2.1. Ühistu liikmeks võivad astuda:

2.1.1. füüsilised isikud, kelle peamine elukoht või püsiva ja kestva majandus- või kutsetegevuse koht on ühistu tegevuspiirkonnas või kes omab ühistu tegevuspiirkonnas kinnisasja;

2.1.2. äriühingud, kelle asukoht või tegevuskoht on ühistu tegevuspiirkonnas;

2.2. Hoiu-laenuühistu liikmeks ei saa olla riik, kohaliku omavalitsuse üksus ega avalikõiguslik juriidiline isik.

2.3. Ühistu liikmeks astuja peab tasuma sisseastumismaksu 9 eurot.

2.4. Osamaksu alammääraks füüsilisel isikul on 30 eurot ja juriidilisel isikul 30 eurot.

2.6. Ühistu liige võib soovi korral Juhatuse otsuse alusel oma osamaksu suurendada ja vähendada juhul kui seda lubab Ühistu majanduslik olukord.

2.7. Isik peab tasuma sisseastumismaksu ja osamaksu 10 tööpäeva jooksul avalduse esitamise päevast.

2.8. Liikmeks vastuvõtmiseks peab isik esitama kirjaliku avalduse ühistu juhatusele ja andma kirjaliku (ja vajadusel notariaalse) volituse Juhatuse poolt määratud isikule-esindajale Liikme edaspidiseks esindamiseks Ühistu üldkoosolekutel.

2.9. Isiku liikmeks astumise avalduse vaatab läbi ühistu juhatus ühe kuu jooksul, arvates avalduse esitamise päevast.

2.10. Juhatuse vastuvõtmise otsuse tegemise päevast saab isik ühistu liikmeks.

2.11. Liikmeks vastuvõtmisest keeldumise alused on:

2.11.1. isik ei vasta ühistu põhikirjaga sätestatud nõuetele;

2.11.2. ühistu ei suuda tagada ega soodustada olemasolevast suurema arvu liikmete majanduslikke huve;

2.11.3. isik ei tasu osamaksu või sisseastumismaksu;

2.11.4. isik ei anna volituse vastavalt Põhikirja p-le 2.8;

2.11.5. isik on varem sellest ühistust välja arvatud põhikirja või seadusega sätestatud nõuete järgimata jätmise tõttu.

2.12. Liikmeks vastuvõtmisest keeldumise otsuse tegemisel peab juhatus saatma isikule tema vastuvõtmisest keeldumise otsuse ärakirja. Ärakiri tuleb saata ühe nädala jooksul otsuse tegemisest arvates.

Liikmesuse lõppemine

2.13. Liikmesus ühistus lõpeb:

2.13.1. liikme väljaastumisel ühistust;

2.13.2. liikme ühistust väljaarvamisel;

2.13.3. liikme väljaarvamisel võlausaldaja nõudel;

2.13.4. liikme surma korral, välja arvatud juhul, kui põhikirjaga on sätestatud liikmesuse üleminek pärijale;

2.13.5. juriidilisest isikust liikme lõppemisel;

2.13.6. liikmesuse üleandmise.

Liikme väljaastumine

2.14. Ühistu liikmel on õigus välja astuda allpool nimetatud tingimustel:

2.14.1. Ühistu liikmel on õigus hoiu-laenuühistust välja astuda, kui tal ei ole hoiulaenuühistu ees täitmata kohustusi;

2.14.2. Ühistu liikmel on õigus ühistust väljaastumisel või väljaarvamisel tagasi saada tasutud osamaks ühistu põhikirjast ettenähtud korras;

2.14.3. Ühistu liikmel on õigus ühistust välja astuda kuni ühistu lõpetamisotsuse tegemiseni;

2.14.4. Ühistust väljaastumiseks peab liige esitama juhatusele kirjaliku avalduse. Avaldus tuleb esitada vähemalt 3 kuud enne väljaastumist.

2.15. Väljaastunud liikmel kaob õigus saada dividende majandusaasta selle poolaasta algusest, mille kestel ta esitas hoiu-laenuühistust väljaastumise avalduse, kuid kuni osamaksu tagastamiseni. Liikmel on õigus saada tasutud osamaksult intressi samadel tingimustel, nagu hoiu-laenuühistu maksab seda tähtajata hoiustelt.

2.16. Ühistu liikmel on õigus anda oma liikmesus üle vaid isikule, kes vastab käesolevas seaduses ja ühistu põhikirjas liikme kohta sätestatud tingimustele.

Liikme väljaarvamine

2.17. Liige arvatakse ühistust välja seaduse või põhikirjaga ettenähtud alustel. Liikme võib vaatamata põhikirjaga ettenähtule arvata välja mõjuval põhjusel, milleks on eelkõige seaduse või põhikirja nõuete oluline rikkumine, volituse (mis on antud vastavalt Põhikirja p-le 2.8) tagasivõtmine; Üldkoosoleku, Juhatuse või Nõukogu otsuste oluline täitmata jätmine, samuti Ühistu maine või huvide oluline kahjustamine.

2.18. Väljaarvamise otsustab Ühistu Juhatus. Liige võib väljaarvamisotsuse vaidlustada Üldkoosolekul.

2.19. Liiget teavitatakse väljaarvamisotsusest kirjalikult kahe nädala jooksul, arvates vastava otsuse tegemisest. Teates on märgitud Ühistust väljaarvamise põhjus ja alus.

Liikme väljaarvamine võlausaldaja nõudel

2.20. Avalduse liikme Ühistust väljaarvamiseks võib esitada liikme pankrotihaldur või võlausaldaja kuue kuu jooksul alates täitmise ebaõnnestumisest, kui võlausaldaja nõuet ei saadud rahuldada sundtäitmisega liikme ülejäänud varast.

2.21. Osamaksu tagastamise või hüvitise maksmise taotlusele tuleb lisada täitedokumendi avalikult tõestatud ärakiri ja dokumendid edutu sundtäitmise kohta.

Liikme surm

2.22. Liikme surma korral läheb liikmesus üle pärijatele, kui nad on esitanud avalduse liikmeks saamiseks. Juhatus rahuldab avalduse ja liikmesus loetakse edasiantuks kui avalduse esitanud isik vastab käesoleva põhikirja ja seadusega sätestatud liikmeks saamise nõuetele.

Juriidilisest isikust liikme lõppemine

2.23. Juriidilisest isikust liikme lõppemisel liikmesus lõpeb.

Liikmesuse üleandmine

2.24. Ühistu liige võib liikmesuse üle anda teisele isikule, kellest saab Ühistu liige kui ei esine keeldumise aluseid, mis takistavad liikme vastuvõtmist.

2.25. Liikmesuse üleandmiseks esitavad Ühistu liige ja isik, kellele liikmesus üle antakse, Juhatusele ühise kirjaliku avalduse, milles Ühistu liige kinnitab, et ta soovib liikmesuse teisele isikule üle anda, ning milles isik, kellele liikmesus üle antakse, avaldab soovi ühistu liikmeks saada.

Osamaksu tagastamine liikmesuse lõppemisel

2.26. Liikmesuse lõppemisel on liikmel õigus saada tagasi osamaks.

2.27. Osamaks tagastatakse liikmele hiljemalt 2 kuu jooksul. Juhatusel on õigus osamaksu tagastamise perioodi pikendada kui osamaksu tagastamine seab ohtu ühistu usaldusnormatiivide täitmise ja majandusliku jätkusuutliku tegevuse.

Ühistu liikmete õigused

2.28. Liikmel on õigus saada juhatuselt üldkoosolekul teavet ühistu tegevuse kohta.

2.29. Liikmel on õigus tutvuda ühistu dokumentidega üldkoosoleku otsusel, kui see ei kahjusta ühistu majanduslikke huve.

2.30. Liikmel on õigus tutvuda majandusaasta aruandega vähemalt kümme päeva enne majandusaasta aruande kinnitamist otsustava üldkoosoleku toimumist esitab juhatus majandusaasta aruande ühistu asukohas liikmetele tutvumiseks.

2.31. Liikmel on õigus saada osa ühistu puhaskasumist. Kasumi jaotamine toimub proportsionaalselt liikmete poolt tasutud osamaksule. Hoiu-laenuühistu liikmetele, kelle tasutud osamaks on majandusaastal hoiu-laenuühistu kasutada olnud vähem kui aasta, kuid rohkem kui kuus kuud, makstakse dividendi pooles suuruses.

2.32. Liikmel on õigus osaleda üldkoosolekul ning valida ühistu juhtimisorganid.

2.33. Liikmesuse lõppemisel on liikmel õigus saada tagasi tasutud osamaks.

Ühistu liikmete kohustused

2.34. Ühistu liige on kohustatud täitma põhikirjast ja seadusest tulenevaid kohustusi.

2.35. Viivitamatult teatama Ühistu juhatusele oma elukoha või asukoha muutmisest või muudest muudatustest, mis võivad olla takistuseks Ühistu liikmeks olemisel.

2.36. Täitma Ühistu ja liikme vahel sõlmitud lepingutest tulenevad kohustused tähtaegselt ja täielikult.

 

3. ÜHISTU VARA

3.1. Ühistu vastutab kohustuste eest oma varaga. Ühistu liikmed ei vastuta ühistu kohustuste eest. Ühistu vara tekib tema liikmete osamaksudest ja muudest maksetest, ühistu tegevusest saadavast tulust, riigi ja kohalike omavalitsuste majandusabist, annetustest ja muudest laekumistest.

3.2. Ühistu osakapital moodustatakse liikmete osamaksudest.

3.3. Ühistu osakapitali suurus on 531 950 eurot. Ühistu osakapitali suurust või suurendada kuni 1 000 000 euroni põhikirja muutmata.

3.4. Ühistu peab paigutama vähemalt 5 protsenti oma liikmete hoiuste summast nõudmiseni hoiusena Eesti või teise lepinguriigi krediidiasutusse.

3.5. Reservkapital moodustatakse ja seda täiendatakse liikmete sisseastumismaksudest, kasumieraldistest ja reservkapitali intressidest.

3.6. Igal majandusaastal kantakse reservkapitali vähemalt 20 protsenti puhaskasumist. Kui reservkapital saavutab põhikirjas ettenähtud suuruse, peatatakse reservkapitali suurendamine kasumieraldiste ja intresside arvel.

3.7. Kui kasumist võib põhikirja alusel maksta dividende, tuleb igal majandusaastal kanda reservkapitali vähemalt 1/20 puhaskasumist.

3.8. Reservkapitali võib üldkoosoleku otsusel kasutada kahjumi katmiseks, kui seda ei ole võimalik katta eelmiste perioodide jaotamata kasumi arvelt.

3.9. Ühistu kasum jaotatakse üldkoosoleku otsusega kinnitatud majandusaasta aruande alusel.

3.10. Ühistu liikmetele, kelle tasutud osamaks on majandusaastal hoiu-laenuühistu kasutada olnud vähem kui aasta, kuid rohkem kui kuus kuud, makstakse dividendi pooles suuruses.

3.11. Dividendi suuruse kinnitab üldkoosolek. Ettepaneku dividendi suuruse kohta esitab juhatus, nõukogu olemasolu korral nõukogu. Üldkoosolek ei või otsustada suurema dividendi maksmist, kui nähakse ette juhatuse või nõukogu ettepanekus.

3.12. Liikmele makstakse dividend vastavalt liikme osamaksu suurusele. Selline dividend ei või olla suurem, kui liikmele vastavalt osalemisele ühistu tegevuses makstav dividend ega tavaliselt pikaajaliselt hoiuselt arvestatav intress.

3.13. Dividendide väljamaksmist alustatakse üks kuu pärast üldkoosoleku vastava otsuse vastuvõtmist.

3.14. Väljavõtmata dividendide pealt hoiu-laenuühistu intresse ei maksa.

 

4. ÜLDKOOSOLEK JA VOLIKOGU

4.1. Kui ühistul on üle 200 liikme, valib üldkoosolek juhtimisorganiks volinike koosoleku (Volikogu), kelle pädevusse antakse põhikirjas määratud ulatuses üldkoosoleku tööfunktsioonid.

4.2. Üldkoosolek valib vähemalt 20 volinikku volituste tähtajaga 5 aastat.

4.3. Üldkoosoleku ainupädevusse kuulub:

4.3.1. Ühistu ühinemise ning lõpetamise otsustamine;

4.3.2. Volinike valimine;

4.3.3. Üldkoosolek võib üldkoosoleku päevakorda muuta, kui selle poolt on vähemalt 2/3 kohalviibivate liikmete arvust.

4.4. Üldkoosoleku või volinike koosoleku pädevusse kuulub:

4.4.1. Põhikirja muutmine, täiendamine ja uue Põhikirja vastuvõtmine;

4.4.2. Audiitori nimetamine, tema tasustamise aluste ja korra kehtestamine;

4.4.3. Nõukogu liikmete valimine, tagasikutsumine ning nende tasustamise aluste ja korra kehtestamine;

4.4.4. Laenukomitee liikmete valimine ja tagasikutsumine, nende tasustamise aluste ja korra kehtestamine;

4.4.5. Majandusaasta eelarve kinnitamine;

4.4.6. Liikmetele laenu andmise korra kehtestamine, sealhulgas ühele liikmele antava laenusumma piirmäära kehtestamine;

4.4.7. Majandusaasta aruande kinnitamine;

4.4.8. Revisjonikomisjoni liikmete valimine ja tagasikutsumine ning revisjoniaruande kinnitamine;

4.4.9. Juhatuse tegevusele hinnangu andmine;

4.4.10. Kasumi jaotamine, kapitalide ja reservide moodustamine;

4.4.11. Osakapitali suurendamine ja vähendamine;

4.4.12. Riskijuhtimise üldpõhimõtete kinnitamine;

4.4.13. Keskühistu ja teiste ühenduste liikmeks astumise otsustamine;

4.4.14. Teiste seaduses üldkoosoleku kompetentsi antud küsimuste otsustamine.

4.5. Korralise üldkoosoleku või volinike koosoleku kutsub juhatus kokku vähemalt 1 kord aastas, kuid hiljemalt viiendal kuul majandusaasta lõppemise päevast arvates.

4.6. Üldkoosoleku ja volinike koosoleku päevakorra määrab juhatus.

4.7. Erakorralise üldkoosoleku kutsub kokku juhatus vähemalt 1/10 Ühistu liikmete või vähemalt 2/3 juhatuse liikmete või revisjonikomisjoni või volinike koosoleku, Nõukogu või audiitori nõudmisel kahekümne päeva jooksul avalduse saamisest. Erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumise nõue tuleb esitada juhatusele kirjalikult näidates ära kokkukutsumise põhjuse.

4.8. Kui juhatus ei ole kahekümne päeva jooksul erakorralist koosolekut kokku kutsunud on Ühistu liikmetel õigus pöörduda Ühistu revisjonikomisjoni poole, kes kutsub koosoleku kokku 15 päeva jooksul, alates avalduse saamisest. Revisjonikomisjoni poolt selle nõude täitmata jätmise puhul on vähemalt 1/10 Ühistu liikmetel õigus omal initsiatiivil erakorraline üldkoosolek kokku kutsuda.

4.9. Korralise üldkoosoleku kokkukutsumisest teatab juhatus vähemalt 15 päeva enne koosoleku toimumist, kusjuures kutses näidatakse koosoleku toimumise aeg, koht ja päevakord.

4.10. Ühistu liikmel on koosolekul otsuse vastuvõtmisel üks hääl.

4.11. Ühistu liige ei saa osa võtta hääletamisest järgmiste küsimuste otsustamisel:

4.11.1. Ühistu nõue tema vastu ja tema vabastamine varalistest ja muudest kohustustest;

4.11.2. Tema väljaarvamine Ühistust;

4.11.3. Tema ja Ühistu vahelist lepingut puudutavad küsimused;

4.11.4. Juhatuse liige ei saa osa võtta hääletamisest üldkoosolekul juhatuse tegevusele hinnangu andmisel või hinnangu andmisel tegevusele, mille eest ta on vastutav.

4.12. Üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui kohal on üle poolte Ühistu liikmetest. Kui üldkoosolekule või volinike koosolekule ei ilmunud nõutav arv liikmeid, kutsutakse koosolek uuesti kokku sama päevakorraga hiljemalt ühe kuu jooksul. Teistkordselt kokku kutsutud koosolek on otsustusvõimeline sõltumata kokkutulnud liikmete arvust.

4.13. Volinike koosoleku kutsub kokku juhatus kirjalike kutsetega, milles teatatakse päevakord ja koosoleku toimumise aeg, kutse edastatakse posti või faksi teel või elektrooniliselt vähemalt 7 päeva enne koosoleku toimumise aega. Koosoleku päevakorra kinnitab juhatus. Koosolekud viiakse läbi juhatuse asukohas, kui kutses ei ole määratud teisiti. Volinike koosolek on otsustusvõimeline, kui kohal on 2/3 volinikest.

4.14. Üldkoosoleku või volinike koosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletas üle poole koosolekul osalenud liikmetest.

4.15. Otsus Põhikirja muutmise, täiendamise ja uue Põhikirja vastuvõtmise, osakapitali suurendamise ja vähendamise ning Ühistu ühinemise ja lõpetamise kohta on vastu võetud, kui selle poolt hääletas vähemalt 2/3 koosolekul osalenud liikmetest.

4.16. Üldkoosoleku või volinike koosoleku kohta koostatakse protokoll, millele kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija. Protokoll peab olema notariaalselt tõestatud, kui üldkoosoleku otsus on nõukogu liikme valimise või tagasikutsumise aluseks.

4.17. Ühistu liikmed võivad üldkoosoleku päevakorras olevate punktide kohta koostatud otsuste eelnõusid hääletada elektrooniliste vahendite abil enne üldkoosolekut üldkoosoleku toimumise teates märgitud ajaperioodi jooksul. Kui teates on märgitud, et elektrooniliselt saab hääletada ka üldkoosoleku toimumise päeval, loetakse ühistu liige elektrooniliselt hääletanuks, kui tema tahteavaldus on edastatud hiljemalt 24 tundi enne üldkoosoleku algust.

4.18. Elektrooniliselt hääletanud ühistu liige loetakse üldkoosolekul osalevaks ja esindatud hääl arvestatakse üldkoosoleku kvoorumi hulka. Kui üldkoosolekul hääletatakse ainult enne koosolekut avalikustamata otsuste eelnõusid, mille kohta ei ole ühistu liige ühtegi häält edastanud, siis ei loeta ühistu liiget üldkoosolekul osalevaks.

4.19. Ühistu tagab elektroonilist hääletamist võimaldades selle protsessi turvalisuse ning ühistu liikmete identifitseerimise.

4.20. Elektrooniline hääletamine toimub elektroonilises vormis. Elektroonilise vormi järgimiseks peab hääle andmine olema tehtud püsivat taasesitamist võimaldaval viisil, sisaldama hääle andnud ühistu liikme nime ja olema hääle andnud ühistu liikme poolt elektrooniliselt allkirjastatud digitaalallkirjaga.

4.21. Elektrooniliseks hääletamiseks saadab ühistu liige oma tahteavaldused iga otsuse eelnõu kohta e-posti aadressile info@erial.ee digiallkirjastatud dokumendina, või allkirjastab oma tahteavaldused digitaalselt vastavas online-süsteemis selle olemasolu korral.

 

5. JUHATUS

5.1. Hoiu-laenuühistu juhatus on 3-liikmeline.

5.2. Juhatuse liige ei pea ole ühistu liige.

5.3. Juhatuse liige valitakse viieks aastaks.

5.4. Juhatuse liige peab vastamas seadusest tulenevatele nõuetele.

5.5. Juhatuse liige peab hoidma ühistu ärisaladust.

5.6. Juhatuse liikmed valivad endi hulgast juhatuse esimehe, kes korraldab juhatuse tegevust.

5.7. Juhatuse liikmed valib ja kutsub tagasi nõukogu.

5.8. Juhatuse liige peab oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega.

5.9. Juhatuse ülesanded on:

5.9.1. igapäevase majandustegevuse juhtimine;

5.9.2. korraldada ühistu raamatupidamist;

5.9.3. pidada liikmete nimekirja;

5.9.4. majandusaasta aruande esitamine nõukogule;

5.9.5. tagab vajalike abinõude rakendamise, eelkõige sisekontrolli korraldamise, et avastada võimalikult varakult Hoiu-laenuühistu tegutsemist ohustavad asjaolud;

5.9.6. valmistab ette üldkoosolekul arutamisele tulevad küsimused, koostab otsuste eelnõud ja vajalikud projektid ning tagab üldkoosoleku otsuste täitmise.

5.10. Hoiu-laenuühistu võib kõikide tehingute tegemisel esindada iga juhatuse liige.

 

6. NÕUKOGU

6.1. Hoiu-laenuühistu nõukogu on 3-liikmeline.

6.2. Nõukogu liige ei pea olema ühistu liige.

6.3. Nõukogu liikmed valib ja kutsub tagasi üldkoosolek. Nõukogu liikme valimiseks on vajalik tema kirjalik nõusolek. Nõukogu liige valitakse viieks aastaks.

6.4. Nõukogu kontrollib juhatuse tegevust.

6.5. Nõukogu liikmed peavad hoidma Hoiu-laenuühistu ärisaladust.

6.6. Nõukogu liige peab oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega.

6.7. Nõukogu liikmed valivad endi hulgast esimehe, kes korraldab nõukogu tegevust.

6.8. Nõukogu liikmeks ei või olla ühistu juhatuse liige, audiitor, laenukomitee liige, revisjonikomisjoni liige, pankrotivõlgnik ega isik, kellelt on seaduse alusel ära võetud õigus olla ettevõtja.

6.9. Nõukogu koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul. Koosoleku kutsub kokku nõukogu esimees või teda asendav nõukogu liige. Nõukogu koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle poole nõukogu liikmetest. Nõukogu otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletas üle poole koosolekul osalenud nõukogu liikmetest.

6.10. Nõukogu koosolekud protokollitakse ja allkirjastatakse kõigi Nõukogu koosolekul viibinud liikmete poolt.

6.11. Nõukogu liikmel ei ole õigust hääletamisest keelduda ega erapooletuks jääda. Häälte võrdsel jagamisel on otsustav Nõukogu esimehe hääl.

6.12. Nõukogu otsused ilma koosolekut kokku kutsumata võetakse vastu vastavalt äriseadustikule. Kontrolli tulemused Juhatuse töö üle tehakse teatavaks Ühistu Üldkoosolekule.

6.13. Nõukogu pädevusse kuulub:

6.13.1. Juhatuse valimine ja Juhatuse esimehe määramine;

6.13.2. Juhatuse liikmete, Juhatuse esimehe, laenukomitee, revisjonikomisjoni liikmetele töötasustamise aluste ja korra kehtestamine;

6.13.3. Osaluse omandamine või selle lõpetamine teistes ühingutes;

6.13.4. Ettevõtte omandamine, võõrandamine või selle tegevuse lõpetamine;

6.13.5. Kinnisasjade ja registrisse kantud vallasasjade võõrandamine ja koormamine;

6.13.6. Investeeringute tegemine, mis ületavad selleks majandusaastaks ettenähtud kulutuste summa;

6.13.7. Laenude ja võlakohustuste võtmine, mis ületavad selleks majandusaastaks ette nähtud summa;

6.13.8. Laenude andmine ja võlakohustuste tagamine, kui see väljub igapäevase majandustegevuse raamest;

6.13.9. Laenukomitee peale esitatud kaebuste läbivaatamine;

6.13.10. Majanduskavade ja finantsplaani kinnitamine;

6.13.11. Laenude andmine ühistu Juhatuse, laenukomitee ja revisjonikomisjoni liikmetele.

6.13.12. Nõukogul on õigus saada Juhatuselt teavet Ühistu tegevuse kohta ning nõuda Juhatuselt tegevusaruannet ning bilansi koostamist.

6.13.13. Nõukogul on õigus tutvuda kõikide Ühistu dokumentidega, samuti kontrollida raamatupidamise õigsust, vara olemasolu, Ühistu tegevust vastavalt seadusele, põhikirjale ja Üldkoosoleku otsustele.

6.13.14. Nõukogu võib otsustada muid küsimusi, mis ei kuulu Üldkoosoleku pädevusse.

6.13.15. Nõukogu otsustab Juhatuse liikmetega tehingute tegemise ja õigusvaidluste pidamise ning määrab selleks Ühistu esindaja.

6.13.16. Juhatus esitab äriregistrile Nõukogu liikmete nimekirja. Nõukogu liikmete muutumisel esitab Juhatus viie päeva jooksul äriregistrile Nõukogu liikmete uue nimekirja.

6.13.17. Nõukogu liikmed valib ja kutsub tagasi Üldkoosolek. Nõukogu liikme valimiseks on vajalik tema kirjalik nõusolek.

6.13.18. Üldkoosoleku otsusel võib valitud Nõukogu liikme, sõltumata põhjusest, tagasi kutsuda. Nõukogu liikme enne volituste tähtaja lõppu tagasikutsumise otsuse vastuvõtmiseks on vajalik vähemalt 4/5 Üldkoosoleku häälte enamus.

 

7. LAENUKOMITEE

7.1. Kui ühistul on rohkem kui 25 liiget, moodustatakse laenukomitee.

7.2. Hoiu-laenuühistu laenukomitee on 3-liikmeline.

7.3. Laenukomitee valitakse kolmaks aastaks.

7.4. Laenukomitee liige peab olema ühistu liige.

7.5. Laenukomitee liikmeks ei või olla nõukogu ega revisjonikomisjoni liige ega audiitor.

7.6. Laenukomitee liikmed valivad enda hulgast esimehe, kes korraldab laenukomitee tegevust.

7.7. Laenukomitee esimeheks ei tohi olla ühistu juhatuse esimees.

7.8. Laenukomitee koosolekud toimuvad üks kord kuus. Koosoleku kutsub kokku laenukomitee esimees või teda asendav isik.

7.9. Laenukomitee otsustab laenude väljaandmise üldkoosoleku poolt kinnitatud korra alusel ja aitab korraldada võlgade sissenõudmist.

7.10. Laenukomitee otsused võetakse vastu kõigi koosolekul osalenud liikmete nõusolekul.

7.11. Laenukomitee otsuste kohta koostatakse protokoll. Protokoll esitatakse juhatuse esimehele.

 

8. REVISJONIKOMISJON

8.1. Hoiu-laenuühistu revisjonikomisjonil on 3 liiget.

8.2. Revisjonikomisjoni liikmel peab olema majandusalane või juriidiline haridus või vähemalt kolmeaastane töökogemus raamatupidamise või rahanduse või äriühingu majandustegevuse revideerimisega seotud ametikohal.

8.3. Revisjonikomisjoni liikmeks ei tohi olla ühistu juhatuse või nõukogu ega laenukomitee liige, audiitor ega raamatupidaja ega nendega samaväärset majanduslikku huvi omav isik.

8.4. Revisjonikomisjon valitakse 3 aastaks üldkoosoleku poolt.

8.5. Revisjonikomisjoni liikmel on õigus ja kohustus kontrollida hoiu-laenuühistu vara, arveldus- ja väärtpaberikontosid, raamatupidamisdokumente, laenukomitee tegevust kajastavaid dokumente ning õigus nõuda selgitusi ja kõikvõimalikku abi oma ülesannete täitmiseks.

8.6. Revisjonikomisjoni liikmel on õigus jälgida hoiu-laenuühistu tööd ja majandustegevust mis tahes lõigus.

8.7. Revisjonikomisjon viib läbi ühistu majandusaasta aruande revideerimise, koostab revisjoniaruande ja esitab selle üldkoosolekule kinnitamiseks.

8.8. Revisjonikomisjon analüüsib ühistu töös ja majandustegevuses avastatud puudusi, koostab neist perioodilisi ülevaateid ja esitab need olenevalt tähtsuse astmest ühistu juhatusele, nõukogule või üldkoosolekule arutamiseks ja puuduste kõrvaldamiseks.

8.9. Hoiu-laenuühistu usaldusväärsuse tagamise meetmete ja laenudele esitatavate nõuete rikkumisest teatab revisjonikomisjon juhatusele.

8.10. Hoiu-laenuühistu juhatus on kohustatud võtma tarvitusele abinõud rikkumiste kõrvaldamiseks kahe kuu jooksul.

 

9. AUDIITOR

9.1. Üldkoosolek valib audiitori kolmeks aastaks.

9.2. Kord aastas korraldatakse ühistu töö üldkontrollimine audiitori poolt.

9.3. Audiitor esitab aruande juhatusele ning tulemused kantakse ette üldkoosoleku.

 

10. ÜHINEMINE JA LÕPETAMINE

10.1. Ühistu ühinemine ja lõpetamine toimub seaduses ettenähtud korras.

10.2. Lõpetamisel ühistu likvideeritakse, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti.

10.3. Pärast võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamist või tagamist ja vajalikku hoiustamist tagastatakse liikmetele nende tasutud osamaksud. Vara, mis jääb alles pärast osamaksude tagastamist, jaotatakse liikmete vahel likvideerijate poolt koostatud vara jaotusplaani kohaselt vastavalt nende osamaksu suurusele, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti.

10.4. Vara jagatakse välja kuue kuu möödumisel ühistu lõpetamise äriregistrisse kandmisest ja likvideerimisteate avaldamisest ning kahe kuu möödumisel lõppbilansi ja vara jaotusplaani liikmetele tutvumiseks esitamisest liikmetele teatamisest, kui bilanssi ega vara jaotusplaani ei ole kohtus vaidlustatud, hagi on läbi vaatamata või rahuldamata jäetud või asjas on menetlus lõpetatud.

 

11. LÕPPSÄTTED

11.1. Käesolevat põhikirja võib muuta Üldkoosoleku otsusega, kui selle poolt on hääletanud vähemalt 2/3 Üldkoosolekul osalenutest.

11.2. Vastuvõetud põhikirjamuudatused hakkavad kehtima nende vastuvõtmise hetkest, kui seaduses pole sätestatud teisiti.

11.3. Küsimused, mis pole sätestatud käesoleva põhikirjaga, kuuluvad sätestamisele seadusega ning selle piires Hoiu-laenuühistu sisekorra-eeskirjadega, Üldkoosoleku, Juhatuse, Laenukomitee ja Revisjonikomisjoni otsustega.

 

Kinnitatud üldkoosoleku 01.07.2018.a otsusega.

Pressikeskus
  • Lisateave 27.08.2018
    Hea võimalus saada lisatulu
  • Lisateave
    16.04.2018
    Hoiu-laenuühistu ERIAL
  • Lisateave 11.04.2018
    Raha kogumise kunst!