Tunne oma klienti

Tunne Oma Klienti

Vastavalt Eesti Vabariigis kehtivale rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadusele ning teistele Euroopa Liidus kehtivatele õigusaktidele, on krediidiasutused kohustatud identifitseerima oma kliendid, samuti koguma, kontrollima ja uuendama regulaarselt oma klientide andmeid. Kliendiandmed peavad olema usaldusväärsed ja ajakohased. Teisisõnu: me peame olema oma kliendis kindlad ja järgima põhimõtet: tunne oma klienti.

Võitlus kuritegelikul teel saadud rahaliste vahendite legaliseerimise vastu (anti-money laundering — AML) sisaldab endas meetmete kompleksi, mis on suunatud sellele, et takistada riigi finantssüsteemi või konkreetse finantsasutuse ärakasutamist kuritegelikul teel saadud rahaliste vahendite legaliseerimiseks või terrorismi rahastamiseks.

Tulenevalt kehtivast seadusandlusest kinnitas Ettevõte poliitika „Tunne Oma Klienti” (TOK) põhireeglid.

Poliitika „Tunne Oma Klienti” (TOK) - põhireeglid

  • 1

    Ettevõtte võitlus rahapesu ja terrorismi rahastamisega on suunatud kuritegelikul teel saadud rahaliste vahendite legaliseerimise vastaste normide ja eeskirjade nõuete täitmisele. Antud poliitika peamiseks eesmärgiks on – olla kindel saadud rahaliste vahendite läbipaistvuses ja järgida kõiki seaduses sätestatud nõudeid. Ettevõttel on nulltolerantsi poliitika tehingute suhtes, mida võib pidada kahtlasteks.

  • 2

    Kliendilepingu sõlmimisel on ettevõtte jaoks olulise tähtsusega AML-i nõuete kohaldamine. TOK-protseduuri läbimata puudub ettevõttel õigus osutada kliendile ükskõik milliseid teenuseid ja astuda temaga lepingulistesse suhetesse.

  • 3

    Selleks, et sõlmida kliendileping, peab eraisik esitama järgmised dokumendid:

    • Perekonnanimi
    • Eesnimi
    • Passi number
    • Isikukood
    • Aadress
    • E-posti aadress
    • Telefoninumber
    Ettevõte jätab endale õiguse küsida vajaduse korral täiendavaid dokumente (residentsuse kinnitamine, residentsuse staatus, e-residentsuse olemasolu, andmed maksuresidentsuse kohta, andmed kodakondsuse kohta).
  • 4

    Klient esitab oma isikutunnistuse koopia, mis peab sisaldama järgmist informatsiooni:

    • Omaniku foto
    • Dokumendi number
    • Täisnimi
    • Sünnikuupäev
    • Sugu
    Dokument peab olema kehtiv ega tohi omada kahjustusi.
  • 5

    Juriidiline isik peab esitama:

    • Väljavõtte äriregistrist, registreerimistunnistuse või muud HLÜ ERIAL poolt aktsepteeritavad dokumendid, mis kinnitavad juriidilise isiku õigusvõimet;
    • Kui eespool nimetatud dokumendid ei ole piisavad juriidilise isiku ja tema seadusliku esindaja õigusvõime kindlaksmääramiseks, siis jätab Ettevõte endale õiguse nõuda täiendavaid dokumente: põhikiri, andmed ettevõtte kontroll- või juhtorganite liikmete kohta, ettevõtte tegeliku asukoha aadress;
    • Asutajate, aktsionäride, nõukogu liikmete andmed;
    • Juriidilise isiku esindamisõigust tõendavad dokumendid ja esindamisõiguse kehtivusaeg;
    • Andmed tegeliku kasusaaja kohta.
  • 6

    Ettevõttel on õigus esitada lisaküsimusi ja küsida lisateavet, mis võib olla vajalik TOK-protseduuri läbiviimiseks, sealhulgas tegeliku kasusaaja kindlaksmääramiseks.

    Tegelikuks kasusaajaks saab olla ainult eraisik

    • kelle omandisse kuulub äriühing otseselt: isikule kuulub üle 25% osakapitalist;
    • kelle omandisse kuulub äriühing kaudselt: isikule kuulub teine ettevõte või mitu teist ettevõtet, kellele kuulub üle 25% käsitletava ettevõtte osakapitalist;
    • kes kontrollib ettevõtet muul viisil: isik mõjutab ettevõtet lõppkokkuvõttes, sõltumata aktsiatest, osakutest, hääleõiguse suurusest või omandiõigusest või selle mõju otsesest või kaudsest olemusest.

    Kui tegelikku kasusaajat ei ole võimalik tuvastada, siis näidatakse tegeliku kasusaajana kõrgeima juhtorgani liige, s.t

    • ettevõtte juhatuse või nõukogu esimees;
    • tema puudumise korral – kõik juhatuse või nõukogu liikmed. Kui juhtorgan koosneb viiest liikmest, siis antakse eelisõigus liikmetele, kellel on suurem esindusõigus (informatsioon on esitatud äriregistri B-kaardil); nõukogu olemasolu korral, näidatakse tegeliku kasusaajana need viis nõukogu liiget, kes kõige rohkem osalevad ettevõtte strateegiliste otsuste vastuvõtmisel ja ettevõtte igapäevases tegevuses, selle tehingutes ja finantssuhetes.

    Kui tegelikku kasusaajat ei ole võimalik tuvastada, siis ettevõte loobub ühepoolselt lepingu sõlmimisest ja edasisest koostööst.

  • 7

    Ainult pärast TOK-protseduuri läbimist ja ettevõtte poolt antud positiivset vastust allkirjastatakse kliendiga kliendileping.

  • 8

    Kõik klientide rahalised vahendid viiakse ainult samale arvelduskontole ja täpselt samasuguse meetodiga, millega saadi klientide esialgsed rahalised vahendid. Rahaliste vahendite väljaviimist kolmanda poole arvelduskontole ei toimu.

  • 9

    Ettevõte võib oma äranägemise järgi nõuda välja täiendavad tõendid isiku tuvastamiseks, kui ettevõtte töötajal tekivad mingil juhul kahtlused.

  • 10

    Kontrollimine toimub registreerimise hetkel. Nendel juhtudel, kui Ettevõte ei saa kliendi isikut tuvastada või puudub võimalus teha kindlaks tegelik kasusaaja, kliendilepingut ei sõlmita. Ettevõte ei sõlmi lepingut, kui kontrollimine ei toimunud vastavuses ettevõtte TOK-poliitikaga.

  • 11

    Kõiki kliendilt saadud isikut tõendavate dokumentide kandeid, või isiku tõendamisel kasutatud dokumendi koopiat või kirjeldust säilitatakse 5 aasta jooksul. Lisaks sellele säilitatakse kõik kliendi poolt ettevõtte päringu alusel esitatud dokumendid, et selgitada välja kõik TOK-protseduuri käigus ilmnenud vastuolud.

  • 12

    Ettevõte jätab endale õiguse viia läbi täiendav kontrolliprotseduur, s.t täiendavate dokumentide küsimist, telefonikõnesid või täiendavaid isiklikke kohtumisi klientidega jne. Samuti on ettevõttel õigus uuendada lisateabe väljanõudmise raames saadud andmeid.

  • 13

    Ettevõte jätab endale õiguse kontrollida kliendi tegevust täiendavalt ka pärast kliendilepingu allkirjastamist.

  • 14

    Ettevõttel on õigus lõpetada kliendiga suhted ühepoolses korras kliendilepingu lõpetamise põhjusest teatamata.

Suhted kliendi ja Ettevõtte vahel tuginevad paljuski usaldusele. Ettevõttele esitatud teabe usaldusväärsuse eest vastutab eelkõige Klient. Kuid juhul, kui Ettevõttel tekib kahtlus, et esitatud teave on ebaõige või ei vasta nimetatud nõuetele, siis jätab ettevõte endale õiguse kontrollida esitatud teabe tõepärasust iseseisvalt.


Soovides edukat koostööd ja vastastikust mõistmist.